Soon in English
Võtke ühendust ja uurige lähemalt 5551 5008

Uudised

Alustati Hiiu Lõvi pargi villade ehitusega

Villad Lõvi tänava ääres

Hiiu Lõvi pargi villad

Nõmmel asuvas Hiiu Lõvi pargis alustati linnavillade ehitusega. Hiiu Lõvi park asub otse Nõmme südames, piirnedes Hiiu-Suurtüki tänava ja Vääna tänavaga. Pargi territooriumil on juba valminud viis kortermaja ja kodune jõusaal. Eksklusiivsed linnavillad rajatakse Lõvi tänava äärde, mis on oma nime saanud pargi keskmes paikneva pronksist lõviskulptuuri järgi.  Iga villa ümber on haljastusega piiratud oma hoov, kus maja paikneb omakorda kesksel kohal. Arhitekt Andres Alveri kavandatud 10 linnavillat on väliselt kahte tüüpi – heledaks krohvitud seintega majad ning puiduga kaetud villad. Väljapeetud stiiliga majade terassidelt avanevad ilusad vaated ümbruskonnale. Keskmiselt 250 m2 suuruse üldpinnaga villade ruumikontseptsioon ja sisedisaini lahendused valmivad koostöös omanikuga.

Hiiu Lõvi pargi villade omanikel on võimalus osasaada mugavast haldusteenusest, jättes muru niitmise või lumekoristuse professionaalide hooleks. Pargi kõrvalt suunduv Lääne-Tallinna kergliiklustee ning paari sammu kaugusel asuvad Nõmme-Mustamäe terviserajad loovad suurepärased tingimused aktiivseks puhkuseks. Lisaks avaneb Hiiu Lõvi pargi elanikul võimalus vaba aega veeta tipptasemel seadmetega varustatud jõusaalis, õdusas mini-spaas või korraldada seltskondlikke üritusi avaras klubiruumis.

Hiiu Lõvi park Kanal 2 Kodusaates

8. detsembri Kodusaates tuvustati Hiiu Lõvi pargi projekti, kui imelist uut elukeskkonda Nõmmel.

Esimeses saatelõigus tutvustavad Hiiu Lõvi pargi sisearhitektid Edina Dufala-Pärn ja Martin Pärn oma filosoofiat sisekujundusest ning koostööd arhitekt Andres Alveriga, mis loodusest inspireerituna on aidanud luua ainulaadse terviku- uue elukeskkonna. Vaata saadet:

Teises saateosas tutvustab sisearhitekt Mai Shein Hiiu Lõvi pargi projekti ning enda poolt kujundatud korterit, milles on avarad vaated ja läbi mõeldud erilahendused. Vaata saadet:

Nõmme tunnustas linnaõiguste aastapäeval Hiiu Lõvi pargi projekti

Lõviskulptuur

Lõvikuju Hiiu Lõvi pargis

12. novembril tähistati Glehni lossis 86 aasta möödumist Nõmmele linnaõiguste andmisest, mille puhul märgiti ära linnaosa tublimad tegijad.

Pidupäeval tänati inimesi ja organisatsioone, kes möödunud aastal on Nõmme arengusse andnud oma panuse. 2012. aastal pälvis Nõmme linnaosa tunnustusauhinna teiste seas ka Hiiu Lõvi pargi projekt koos lõviskulptuuri taas loomisega. Kõik tunnustuse saajad said tänukirja ning skulptor Aivar Simsoni loodud Glehni skulptuuri väikesed koopiad. Auhinnad andsid üle Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Andres Alveri Hiiu Lõvi pargi vasest korterelamud ajakirjas A10

Hiiu Lõvi pargi korterelamu

Euroopa arhitektuuri ajakirja A10 uudiste lehel pälvisid tähelepanu arhitekt Andres Alveri kavandatud Hiiu Lõvi pargi kortermajad.

Andres Alver kirjeldab ajakirjale A10 antud usutluses, kuidas ta püüdis jagada pargiala erinevateks tsoonideks: paigutades lääne poole luksuslikud korterelamud, mis on juba valmis ning teisele poole pargi serva eksklusiivsed villad, millede ehitamist alustatakse järgmisel aastal ning on samuti Alver Arhitektide poolt projekteeritud. Hiiu Lõvi pargis olnud vana tamme allee andis selleks ideaalse kuvandi, mis koos pargi kesksel kohal asuva pronksist lõviskulptuuriga loob terviku ajaloost ja moodsast ehituskunstist.

Hiiu Lõvi pargi valminud korterelamuid katavad vasest plaadid, mis valguse käes pleekides muutuvad ajaga üha kaunimaks.  Eksterjööri kaunist materjali on püütud edasikanda ka siseruumidesse. Sisedisainerid Edina ja Martin Pärn on kasutanud sisekujunduses täistammest parketti, looduslikke värve ja kive. Terviklik lähenemine uuele elukeskkonnale, paistab välja ka majade vahelises ruumis, kus hoolikalt valitud pingid, lillekastid ning valgustid on aktsendiks kogu tervikule. Vaatamata sellele, et majadel on avarad klaaspinnad, on hooned ökonoomselt planeeritud, saavutades korterelamute energiaklassiks B. Kõik see on sündinud tänu suurepärasele koostööle arhitektide, sisedisainerite, ehitajate ning arendaja vahel.

Vaata lähemalt ajakirja New European Architecture A10 veebilehelt http://www.a10.eu/news/headlines/residences_tallinn.html

Hiiu Lõvi pargis avati Mare Mikofi loodud lõviskulptuur ning esitleti uut raamatut endisest Pioneeripataljonist

Skulptor Mare Mikof ja sõjaveteran Osip Benenson lõviskulptuuri taustal

Mare Mikof ja Osip Benenson, taustal lõviskulptuur

Ajaloolisel Pioneeripataljoni alal, Nõmmel asuvas Hiiu Lõvi pargis, avati pargi keskmes pidulikult Mare Mikofi kaasaegne pronksist lõviskulptuur, samuti esitleti Igor Kopõtini ja Leho Lõhmuse uut raamatut „Eesti sõjaväe Pioneeripataljon. Areng ja koostöö 1917-1940“.

Igor Kopõtini ja Leho Lõhmuse uus raamat, mis räägib Pioneeripataljoni loomisest ning tegevusest, koondubki peamiselt tänase Hiiu Lõvi pargi alale. Leho Lõhmus märkis, et tegemist on esimese pärast taasiseseisvumist kirjutatud raamatuga ühe Eesti sõjaväe väeosa ajaloost. „Loodame, et see raamat on eeskujuks samasuguste uurimuste ilmumiseks tulevikus,“ lausus Lõhmus. Raamatu materjalide kogumine võttis aega kümme aastat.

Kuju pidulikul avamisel oli auväärne roll kanda ainsal elusoleval Pioneeripataljoni veteranil, 93-aastasel Osip Benensonil, kes koos Mare Mikofi ning Nõmme linnaosa vanema Erki Korbiga eemaldasid katte pronkstaieselt.

Uus  moodne linnaskulptuur LÕVI on omamoodi kelmikas ja õrn. Mare Mikofi sõnul ammutas ta innustust moodsa lõvikuju loomiseks elust enesest: „Kõigest sellest, mis on juba nähtud, tehtud ja kogetud. Ma ei võta LÕVI kui mingit märki, vaid olen püüdnud kujutada looma lihtsalt, ilma sügava tagamõtteta ega millegi asendusena. Mul poleks midagi selle vastu, kui minu linnaskulptuuri suhtutaks näiteks teatava annuse varjatud irooniaga. See oleks tervislik nii vaatajale kui loojale. Oleksin õnnelik, kui LÕVIs märgataks soovi “inspireerida” igapäeva hallusest läbi vaatama. Rohkem lapsemeelsust!“ ütles skulptor Mikof.

Skulptuurile lisab silmailu Andres Alveri kavandatud purskkaev, mis pargi munakivisillutise lõpptähisena on kui sümbioos ajaloost ning moodsast kunstist. Tulevikus avaneb võimalus veesilma veerel pingil istuda, ümbruskonda nautida ning öötundidel veel peegelduvaid valgusvihke imetleda.

Hiiu Lõvi pargi lõvikuju avamine ning purskkaevu valmimine on jätk tänavu alustatud ligi kahe hektari suuruse pargi rajamisele. Hiiu Lõvi park saab täielikult valmis järgmisel aastal, mil väravad avatakse kõigile huvilistele.

Täname kõiki kohale tulnud külalisi, sõpru ning koostööpartnereid korda läinud ürituse eest ja loomulikult taevataati, kes meile kuiva ilma kinkis!

Uue raamatu “Eesti Sõjaväe Pioneeripataljon. Areng ja koostöö 1917-1940″ esitlus ning lõviskulptuuri avamine Hiiu Lõvi pargis

Hiiu Lõvi pargi taastatud peavärav

19.oktoobril kell 13 toimub Nõmmel Hiiu Lõvi pargis Igor Kopõtini ja Leho Lõhmuse uue raamatu “Eesti sõjaväe Pioneeripataljon. Areng ja koostöö 1917-1940″ esitlus ning Mare Mikofi poolt valminud lõviskulptuuri avamine.

Park on rajatud territooriumile, kus Pioneeripataljon paiknes aastail 1924 kuni 1940, olles ühtlasi Nõmme linna garnison. Nime on nii park kui ka pargi maa-alal olev Lõvi tänav saanud Pioneeripataljoni sümboliks olnud lõviskulptuuri järgi. Abipalvega avalikkuse poole pöördumine Nõmme Sõnumites leida vana lõvikuju, ei kandnud kahjuks vilja. Nii jõuti koostööni tunnustatud kunstniku Mare Mikofiga, kes kavandas pronksist lõviskulptuuri, mis saab Hiiu Lõvi pargis aukoha.

Nõmmel asuvasse Hiiu Lõvi parki pääseb Vääna tänava ja Hiiu-Suurtüki tänava nurgal asuva ajaloolise peavärava kaudu. Väeosa peavärav taastati vanade fotode järgi, mille postikaunistusteks olevad leegitsevad kahurikuulid iseloomustavad möödunud aegu.

Tere tulemast Nõmmele- Hiiu Lõvi parki!

Nõmmel asuva Hiiu-Suurtüki 4 haljastus valmib jaanipäevaks

Hiiu Lõvi pargi kortermajad

Hiiu Lõvi pargi haljastustööd on alanud ja esimesena valmib juba jaanipäevaks Hiiu-Suurtüki 4kortermaja ümbritsev haljastus – ilupuud, muru ning majakorpuste vahel paiknevad konteinerid lillede ja ilupõõsastega.

Haljastusprojekti autor on maastikuarhitekt Tiina Tallinn, kelle nägemuses on Hiiu Lõvi pargi maju ümbritsev ruum kahe hektari suurune terviklik kõrghaljastusega roheala, kus säilitatakse vana tammeallee ja lisatakse privaatsust täiendava haljastusega.

Haljastustöid teeb kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvarahooldusettevõte OÜ HKP. Tööde esimeses etapis haljastatakse kortermaja ümbrus – Hiiu-Suurtüki tänava ning krundi teljeks oleva tammeallee vahele jääv ala. Krundi idaserva Lõvi tänava äärde planeeritud villade ümbrus haljastatakse järgmisel kevadel, peale sealsete majade valmimist.

Vastvalminud Hiiu-Suurtüki 4 kortermajas on kokku 23 korterit, mis asuvad viies omavahel keldrikorruse kaudu ühendatud kahe korruse ja katusekorrusega majas. Pargi idaserva kavandatud maju on kokku vaid 10 ja need on kolme erineva arhitektuurse ilmega.

Video: Hiiu Lõvi Park TV3 uudistes

TV3 Seitsmesed Uudised tegid pühapäevases saates reportaaži Hiiu Lõvi pargi vastvalminud kortermajast Hiiu-Suurtüki 4.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark kommenteeris olukorda eluasemeturul: “Võrreldes buumiajaga on tänased ostjad muutunud nõudlikuks ostetava uue kodu asukoha, ehituskvaliteedi, planeeringu ning isegi arendaja suhtes”.

Hiiu Lõvi park on siin hea näide uuest kvaliteedist.

Videoklipp TV3 arhiivis>>


Nõmme sai Lõvi tänava

Tallinna Linnavalitsus otsustas 29. veebruaril 2012 anda oma määrusega Nõmmel  Hiiu-Suurtüki tn, Vääna tn ja endise raudteetammi vahelise kvartaliosa detailplaneeringuga tekkivale uuele tänavale nimeks Lõvi tänav. Uus tänav ühendab ehitatavaid Hiiu Lõvi pargi eramaju Hiiu-Suurtüki tänavaga.

Lõvi tänava nimi on austusavaldus 1924-1940. aastatel krundil asunud Pioneeripataljonile, mille sümboliks oli lõvikuju.  Territoorium oli ka siis osaliselt avatud linnarahvale – siin peeti pidupäevadel paraade ning talvel rajati liuväli, kus linnakodanikud pataljoni puhkpilliorkestri saatel uisutada said.

Vapiloomana on lõvi kvaliteedimärk, mis sobib hästi iseloomustama läbimõeldud ja ühtse tervikuna arendatavat kvaliteetset elukeskkonda.

Ajakiri Diivan: Nõmmelikkuse uus tähendus

Tekst: Silvia Pärmann, fotod: Terje Ugandi

Hiiu Lõvi park on terve uus kvartal Nõmme südames, Alver Arhitektide loodud omalaadne kaasaegne linnaruum pika ajaloo ja traditsioonidega piirkonnas.

Artikkel koos kujundusega>> Diivan_novembri-number

Viis kolmekordset efektse vaskplekiga – mis muutub ilmastiku käes mõnusalt roheliseks, nagu vanalinna kirikute tornikiivrid või KUMU − kaetud kortermaja (kokku 23 korterit) on ühendatud omavahel maa-aluse garaažikorrusega. Majade vahele jääb aga ühine avalik autovaba ruum kohtumiseks, puhkamiseks, mängimiseks, aianduseks, mis soodustab naabrite omavahelist suhtlust ning ühe uue kogukonna teket.

 Kahehektarilisele alale on peale kortermajade planeeritud ka krundi «sügavamas» osas asuvad eramud, mille ehitus ei ole veel alanud; eramute ja korrusmajade vahele jääb vana tammeallee. Seega kasutab Hiiu Lõvi park oma ala teisiti kui traditsiooniline Nõmme eramu, kus ruum jaguneb reeglina üsna selgelt avalikumaks ja privaatseks. Sealses elukeskkonnas on rohkem liigendusi ja privaatsusastmeid, kuid isegi kortermaja puhul säilib eramajalik võimalus peaaegu täielikult eralduda.

 Kortermajade sisearhitektuurilise lahenduse on loonud Martin Pärn ja Edina Dufala-Pärn, kes kaasati juba majade projekteerimise etapis. Selle tulemusena on sündinud harmoonilises tasakaalus eksterjöör ja interjöör, kus hoonete hea välisilme ei maksa lõivu ruumiplaani funktsionaalsusele ega valgusküllasusele interjööris.

 Neutraalne taust elule

Sisearhitektid valisid korteritesse materjalid, mis vananevad väärikalt koos korteriga, mille väärtus ajas ei vähene nagu korteri enda omagi. Parkettpõrandad on paksusega, mis kannatab välja veel mitu lihvimiskorda, seinte viimistlus on naturaalne, selles on tunda ja näha töömehekätt. See rahulik naturaalsus on ühtpidi rahulikuks taustaks värvikale elule, mis koos omanike ning nende asjadega sisse kolib, teisest küljest ka huvitavaks kontrastiks industriaalsema ja modernsema joonega poolele, ühtseks paneeliks sulavale garderoobi-ja vannitoaseinale. Sunorekis toodetud paneelid esikus moodustavad ühtse rahuliku mahu, kõikjal on uste valikul lähtutud loogikast, et uksed, mis loomulikus asendis on alati suletud – garderoobi- ja tualetiuksed näiteks – sulanduvad võimalikult palju seinapinna sisse. Uksed, mis reeglina on avatud, joonistuvad seina taustalt aga selgelt välja.

 Rohkem valgust

Läbi on mõeldud ka korterite valguslahendus. Esiku ja vannitoa-WC ploki kohal on. Lagi toodud allapoole, viimistlusena on siin kasutatud parketti ning ripplae kohale paigutatud valguspaneel. Loomulikku valgust on korterites väga palju, näiteks kolmanda korruse korterite 50ruutmeetristele terrassidele avanevad välisseinad on klaasist, maja arhitektuuriline lahendus säilitab aga isegi sellise läbipaistvuse juures privaatsuse. Põrandaküte – tegemist on esimeste maaküttega kortermajadega Eestis – on päästnud ka silma riivavatest radiaatoritest akende all.