Soon in English
Võtke ühendust ja uurige lähemalt 5551 5008

Hiiu Lõvi pargi lugu

Hiiu Lõvi park asub väärika ajalooga krundil, mis on oma nime saanud siin paiknenud lõvikuju järgi. Eesti Vabadussõja ajal olid krundil laagris Taani vabatahtlikud, keda kindral Laidoner isiklikult rindele saatmas käis. Hiljem peatusid siin sõjas kuulsust kogunud eesti soomusrongid. Kui Nõmme 1926. aastal linnaks sai, paiknes krundil kuni 1940 aastani Pioneeripataljon, mis oli ühtlasi Nõmme linna garnison. Territoorium oli osaliselt avatud ka linnarahvale – siin peeti pidupäevadel paraade ning talvel rajati liuväli, kus linnakodanikud pataljoni puhkpilliorkestri saatel uisutada said.

Sõdurid Pioneerpataljoni ehk Nõmme garnisoni peaväravas. Leho Lõhmuse erakogu. Nõmme ajalugu

Sõdurid Nõmme garnisoni peaväravas

Neid idüllilise aegu mäletab garnisoni uhke peavärav, mis on oma ajaloolises ilus taastatud. Leegitsevaid kahurikuule kujutavate postikaunistustega on värav ka täna ümbruskonna uhkuseks. Pataljoni sümboliks olnud lõvikuju aga andis nime tänasele Lõvi tänavale ja seda ümbritsevale Hiiu Lõvi pargile.

Hiiu asum

Tallinna lõunapiiril paikneva Nõmme  hoonestamine algas 19. sajandi lõpul, kui Nikolai von Glehn jagas raudteepeatuse juures välja esimesed suvilakrundid. Algsest suvituskohast kujunes 1920. aastate keskpaigaks välja iseseisev linn. Nõmme sai linnaõigused 12. novembril 1926. Paraku lõppes Nõmme areng linnana 1940. aastal, mil ta liideti Tallinnaga.

Hiiumaa mees, Andrus Bork, Nikolai von Glehni ehitustöölina, oli Nõmmele tulles valinud elukohaks üksiku paiga metsas raudteest lõuna pool. Sinna ehitas ta 1886. aastal palkmaja ja pani väravale tolleaegsete villaomanike eeskujul sildi Hioküla, iseloomustamaks maja asukaid. Alles paarkümmend aastat hiljem kerkisid ümbrusse teised majad, kuid nimi jäi. Hiiuküla oli kogu piirkonna nimeks veel 1920. aasta paiku ja taandus siis lühema vormi Hiiu ees. Hiiumaa vapilt pärit liilia on ka Hiiu Lõvi Pargi logol.

Esimene raudteejaam avati Hiiul juba 1913. aastal. Tegevuse kõrgperioodil Esimese maailmasõja lõpus olevat see olnud tolle aja maailma suurim kitsarööpmeline raudteejaam.

Elav liiklussõlm tingis omakorda Hiiu elamuehituse hoogustumise. Kui arhitektid Ernst Kühnert ja Robert Natus tegid 1925/26 aastal Nõmme generaalplaani, kavandasid nad linna keskuse just Hiiule ning Hiiu tänava ja Vabaduse puiestee ristumiskohale pidi tulema uue linna raekoda.

1919. aasta suvel otsustas Nõmme alevivolikogu asutada Hiiule kalmistu. Hiiu kalmistul on viimse puhkepaiga leidnud mitmed tuntud nõmmelased: kirjanik Peeter Grünfeldt, kindralid Rudolf Reimann ja Ernst Blumbacg, Nõmme linnapea J. Lindemann, seltskonnategelane J. Vaga.

Läbi ajaloo on Hiiul olnud erinevaid rõhuasetusi, kuid üks on jäänud kindlaks – Hiiu on Nõmmele omane metsalinn.

Allikas: “Nõmme ajalugu” Leho Lõhmus, Kirjastus Koolibri 2006.

Krundi ajalugu

    • Tsaariarmeest Vabadussõjani

Taanlaste rivistus

    Kuni I maailmasõja eelõhtuni, 1913. aastani, oli maa-ala tühi, madalate mändidega kaetud liivik. Seoses Peeter Suure merekindluse ehitusega rajati siia ranniku kaitset teenindanud kindlusraudtee ning barakid keiserliku sõjaväe sapööriüksuse majutamiseks. Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta kevadel majutati nendesse barakkidesse Taani vabatahtlike kompanii: 213 meest, sh. 12 ohvitseri eesotsas kapten Richard G. Borgeliniga. Mõni päev enne rindele saatmist, 18. mail 1919 vaatasid üksuse kohapeal üle ülemjuhataja Johan Laidoner ja staabiülem Jaan Soots.

  • Nõmme linna oma garnison

Nõmme garnison pidurüüs

Peale Vabadussõja lõppu, 1920. aasta kevadel, koondati barakkidesse Eesti Inseneripataljoni kolm roodu: sapööri-, telegraafi- ja raudteerood. Märtsis 1924 eraldati pataljonist telegraafirood, millest moodustati tänaseni tegutsev Sidepataljon ning allesjäänud üksus nimetati Pioneeripataljoniks. Maa-ala, kus kasarmud paiknesid, oli poolkaares piiratud kitsarööpmelise Liiva-Vääna raudtee tammiga ja põhjast Harku tänavaga. Väeosa värav avanes Nõmme-Väike raudteejaama (tänase Vääna tänava) poole ja on täna väärikalt taastatud.

Pioneeripataljon moodustas Nõmme linna garnisoni ja pataljoniülem oli ühtlasi Nõmme garnisoni ülem. Nõmme Garnisoni juhtis pea kogu iseseisvusaja üks mees – kaptenist koloneliks tõusnud Johan Haljaste (enne eestindamist Grünberg). Kriisi korral oleks allutatud kogu Nõmme linna juhtimine garnisoni ülemale.

Pioneerpataljoni lipp. Foto: Leho Lõhmuse erakogu, Nõmme ajalugu.

Pioneerpataljoni lipp

Garnisoni ja linna hea läbisaamine ning koostöö oli tolleaegse Eesti ühiskonna mentaliteedi üks aluseid ning teisiti ei saanud see olla ka linnaks pürgival Nõmmel. Kaitseväelased eesotsas ülemaga võtsid kõige tegusamalt osa kohaliku elu edendamisest, andes väärilise panuse Nõmme arengusse. Garnisoni territoorium oli osaliselt avatud ka nõmmelastele. Nimelt rajati igal talvel sinna kelgumägi ja liuväli, kus õhtuti mängis pataljoni orkester. Liuvälja kõrvale rajasid sõdurid lastele lumelinna – lumest kindluse koos tornide ja müüridega. Garnisoni ja Nõmme linna häid suhteid iseloomustab see, et 26. mail 1929 aastal annetasid nõmmekad riigivanema juuresolekul Pioneeripataljonile lipu – kuldne lõvi oliivirohelisel taustal.

Suurim Nõmme linna ja Pioneeripataljoni ühistöö oli Hiiu staadioni rajamine. 1930. aastal moodustati Nõmme Staadioni Komitee, kus peale spordiselts „Kalju“ olid osanikeks Nõmme linnavalitsus ja Pioneeripataljon. Ühenduse etteotsa valiti pataljoni ohvitser Harald Tomp. Kümmekonna aastaga tehti suur töö – tasandati kogu maa-ala, rajati jalgpalliväljak ja jooksurajad. Tööd tegid talgute korras sportlased ja Pioneeripataljoni sõdurid. Avaüritusena  toimus 26. mail 1935 staadionil Nõmme I riigikaitsepäev, kus aukülalisena osales nõmmeks, kontradmiral, Johan Pitka.

Pioneerpataljoni ohvitserid juhtisid Eesti Suusaklubi palvel ka Mustamäe suusahüppetorni ümberehitust. Töid tehti Pioneeripataljoni jõudude ja materjaliga ning see valmis 1935. aasta veebruaris – torni „võimsus” tõsteti 8 meetrilt 25 meetrile. Edukas töö võimaldas Nõmmel läbi viia esimesed Eesti talimängud.

Pioneeripataljon asus kvartalis 1940. aasta sügiseni, mil formeeriti ümber Punaarmee 22. Territoriaalkorpuse üksikuks sapöörpataljoniks. 1941. aasta suvel saadeti väeosa Värska laagrisse ning sealt sõja puhkedes rindele.

Tänaseni on säilinud vaid Pioneeripataljoni ohvitseride elamu (Vääna tänav 4) – uhke mansardkorrusega hoone ajaloolise peavärava kõrval.

  • Tallinnfilmi stuudio

Sõjaväe käes oli kvartal ka saksa okupatsiooni ajal ning nõukogude võimu perioodil kuni 1970-ndate aastateni. Hiljem ehitati territooriumile Tallinnfilmi võttepaviljon, kus asus ka kostüümiladu ja prožektoripark.  Paviljon töötas 1990. aastate alguseni. Paraku oli tegemist nõukogudeaegse ilmetu ehitusega, mis oma funktsiooni ei õigustanud ja on tänaseks lammutatud.

Nõmme ajalugu tänavanimedes

  • Vääna tänav sai oma praeguse nime alles kuuekümnendatel –  enne seda kandis see nime Pioneeri  (alates 08.11.1927), mis oli  tunnustuseks tänava ääres paiknenud Pioneeripataljonile mis oli Eesti Wabariigi ajal ühtlasi Nõmme linna garnison. Nõukogude võim taipas tänavanime tegeliku päritolu alles paarikümneaastase viitega ja muutis selle 22.04.1960. a. Vääna tänavaks Väänasse viiva tee järgi.
  • Hiiu-Suurtüki tänav oli varem lihtsalt Suurtüki tänav ja sai oma nime tänava lõpus Tallinna kõrgeimas punktis asunud Peeter Suure merekindluse suurtüki järgi. Võimsa, 12 tollise kaliibriga, katseeksemplarina valminud mereväesuurtüki alus säilinud on tänaseni Vana-Mustamäe 59 krundil. Kuna samanimeline tänav asub ka Tallinna Vanalinnas, siis selguse mõttes kannab tänav liidet Hiiu.
  • Lõvi tänav on ala arendamisel tekkinud uus tänav, mis sai oma nime Tallinna Linnavalitsuse 29. veebruaril 2012. a. määrusega Pioneeripataljoni sümboliks olnud lõvikuju järgi.  Kuna ajalooline kuju ei ole säilinud, siis kavandas skulptor Mare Mikof alale uue modernse lõvikuju, mis paigutatakse rajatava Lõvi tänava kõrvale haljasalale.

Kitsarööpalisest raudteest tervisespordirajaks

Pioneerpataljoni märk

Krundi kõrvalt mööduv Hiiumetsa (Kesklinn-Õismäe) kergliiklustee ehitati algselt 1913. aastal kitsarööpmelise raudtee tammiks, et teenindada maailmasõjaks valmistuva Vene tsaaririigi rannakaitse üksuseid. Kindlusraudtee suundus Liivalt Suurupisse ja Vääna ning sealt edasi Humalasse ja Türisallu. Peeter Suure merekindluse nime kandnud suurejooneline kaitseliin osutus aga I maailmasõjas kasutuks ning iseseisvunud Eesti Vabariik kasutas raudteed sideväelaste treenimiseks aga ka tsiviilliikluseks – raudtee mööda liikusid reisirongid Tallinn-Väiksest üle Liiva Vääna.Vääna raudtee suleti 1. juunil 1959. Kuni 1971 liikusid veel kaubarongid Liiva ja Nõmme-Väike (Hiiu) vahel. 2. märtsil 1971 suleti Tallinn-Türi-Viljandi kitsarööpmeline raudtee ja ühes sellega ka Hiiule suundunud raudteeharu.

Allikas: “Nõmme ajalugu” Leho Lõhmus, Kirjastus Koolibri 2006.

 Veel ajaloolisi pilte:

Pildil klikates avaneb foto suurelt koos selgitava tekstiga.